Pearaamat on kontode põhikomplekt, mis võtab kokku kõik üksuses toimuvad tehingud. Pearaamatusse võib kokku võtta tütarraamatute kogumi. Pearaamatut kasutatakse omakorda teabe koondamiseks ettevõtte finantsaruannetesse; seda saab teha automaatselt raamatupidamistarkvara abil või koostades käsitsi finantsaruanded proovibilansi aruandes sisalduva teabe põhjal (mis on pearaamatu lõppsaldo kokkuvõte).
Pearaamat sisaldab deebet- ja kreeditarvet iga selles registreeritud tehingu kohta, nii et kõigi pearaamatu deebetjääkide kogusumma peaks alati kattuma kõigi krediidisaldode summaga. Kui need ei klapi, öeldakse, et pearaamat on tasakaalust väljasja see tuleb parandada, enne kui sellest saab koostada usaldusväärseid finantsaruandeid.
Pearaamat koosneb kõigist üksikutest kontodest, mis on vajalikud ettevõtte varade, kohustuste, omakapitali, tulude, kulude, kasumi ja kahjumi tehingute kajastamiseks. Enamasti registreeritakse üksikasjalikud tehingud otse nendel pearaamatu kontodel. Mõnel juhul, kui tehingute maht ületaks pearaamatu arvestuse pidamise, eraldatakse tehingud tütarettevõtte pearaamatusse, kust ainult konto kogusummad registreeritakse pearaamatu kontrollkontol. Viimasel juhul peab finantsaruannetes mõnda teemat uuriv isik algse tehingu kohta teabe leidmiseks pöörduma tütarettevõtte pearaamatu poole. Pearaamat trükitakse ja hoitakse tavaliselt organisatsiooni aastalõpu raamatus, mis on ettevõtte majandustehingute iga-aastane arhiiv.
Pearaamatu kontodele määratakse kordumatud identifitseerimiskontode numbrid. Need numbrid võivad ulatuda lihtsast kolmekohalisest koodist keerukama versioonini, mis tuvastab üksikud osakonnad ja tütarettevõtted. Pearaamatu kontonumbrid on tavaliselt konfigureeritud nii, et kõik bilansis kokkuvõtvad kontod on loetletud enne kõigi kontode kokkuvõtet kasumiaruandes.
Sarnased tingimused
Pearaamatut tuntakse ka kui lõpliku kande raamatut.
