Kapitaliseerimine on kulu kajastamine varana, mitte kuluna. Seda lähenemist kasutatakse juhul, kui eeldatavasti ei kulu kulud täielikult praegusel perioodil, vaid pigem pikema aja jooksul. Näiteks eeldatakse, et lähitulevikus tarbitakse kontoritarbeid, nii et need võetakse korraga arvelt. Sõiduautot kajastatakse põhivarana ja arvele võetakse kuluna palju pikema perioodi jooksul amortisatsiooni kaudu, kuna sõidukit kulub pikema aja jooksul kui kontoritarbeid.
Suurtähtede kasutamine põhineb ka olulisuse mõistel. Kui kulu on liiga väike, arvestatakse see kohe arvele, selle asemel, et vaevata raamatupidamisarvutuste ja päevikukirjete seeriat, et seda kapitaliseerida ja seejärel ajapikku kulult tasuda. Konkreetset dollari summat, mille alla kirjed automaatselt kulule võetakse, nimetatakse kapitalisatsiooni piiriks ehk ülempiiriks. Piirangu limiiti kasutatakse arvestuse pidamiseks hallataval tasemel, kapitaliseerides siiski põhiosa kõigist põhivaraks määratavatest kirjetest.
Kapitaliseerimist kasutatakse palju varamahukates keskkondades, näiteks tootmises, kus amortisatsioon võib moodustada suure osa kogukuludest. Vastupidiselt võib suurtähtede kasutamine teenindussektoris olla äärmiselt haruldane, eriti kui ülempiiri piirmäär on piisavalt kõrge, et vältida personaal- ja sülearvutite põhivarana kajastamist.
Kui ettevõte ehitab põhivara, saab ka ehituse tasumiseks kasutatud laenatud vahendite intressikulu kapitaliseerida ja kajastada alusvara osana. Seda sammu tehakse tavaliselt ainult oluliste ehitusprojektide puhul.
Suurtähte saab kasutada finantsaruannete aruandluspettuste toimepanemise vahendina. Kui kapitaliseeritakse kulud, mis oleks tulnud arvele võtta, siis jooksev tulu suureneb tulevaste perioodide arvelt, mille jooksul võetakse nüüd täiendav amortisatsioon. Seda tava võib täheldada, kui võrrelda rahavoogusid netosissetulekuga; rahavood peaksid olema netotulust oluliselt väiksemad.
Termin "kapitaliseerimine" viitab ka ettevõtte turuväärtusele. See arvutatakse käibel olevate aktsiate koguarvuna, korrutatuna aktsia jooksva turuhinnaga. Seda saab määratleda ka ettevõtte aktsiate, jaotamata kasumi ja pikaajalise võla summana.
