Üldine administratiivne teooria on 14 juhtimispõhimõtte kogum, mille on välja töötanud prantsuse mäeinsener ja juht Henri Fayol. Ta uskus, et järgmisi põhimõtteid saab rakendada igas äris:
Tööjaotus. Kui töötajad on spetsialiseerunud vaid mõnele ülesandele, võivad nad muutuda palju tõhusamaks kui lasta töötajatel tegeleda kõigi võimalike ülesannetega. Ehkki see põhimõte oli üsna õige, põhjustas see sügavalt ebahuvitavaid töökohti; tööandjad on hiljem lisanud ülesandeid, et muuta töökohad huvitavamaks.
Asutus. Juhtidele peab olema antud volitused, mis annab neile õiguse korraldusi anda. See põhimõte on püsinud, ehkki üldine suundumus otsuste langetamise suunas organisatsioonis sügavale lükata autoriteet üha enamale inimesele.
Distsipliin. Töötajad peavad järgima organisatsiooni kehtivaid reegleid. See põhimõte on endiselt tõsi ja jääb asjakohaseks.
Käsu ühtsus. Iga töötaja peaks saama tellimusi ainult ühelt juhendajalt. See põhimõte on suures osas püsinud, ehkki maatriksorganisatsioonides kasutatakse kahte juhendajat. Samuti tegutsevad meeskonnad suurema tõenäosusega vähendatud järelevalve tasemega, selle asemel, et lahendada probleeme rühmana.
Suuna ühtsus. Töötajate suunamiseks peaks olema üks tegevuskava. See põhimõte on oma olemuselt ilmne; ei saa olla mitu, võib-olla vastuolulist plaani, mis tirivad töötajaid eri suundades.
Isikute allumine rühmale. Ühe töötaja huvid ei ületa kogu organisatsiooni huve. Selle põhimõtte rikkumise korral võivad töötajad keelduda oluliste, kuid ebahuvitavate ülesannete täitmisest.
Töötasu. Töötajatele tuleb maksta õiglast palka. Ehkki see on ilmne, osutab see põhimõte sellele, et töötajad töötavad rohkem, kui neile nende töö eest piisavalt makstakse. Hilisemad uuringud on leidnud, et töötasu moodustab ainult osa hüvedest, mida töötajad kipuvad väärtustama.
Tsentraliseerimine. Otsuste tegemise maht peaks olema kogu organisatsioonis nõuetekohaselt tasakaalustatud, mitte ainult tipus. See oli üsna tulevikku mõtlev põhimõte ja see nägi ette jätkuvat suundumust anda töötajatele organisatsiooni struktuuris hea jõud.
Skalaarahel. Ettevõtte hierarhia ülaosast allapoole peaks olema otsene autoriteediliin, nii et iga töötaja saab otsustada vajava küsimuse tekkimisel ühendust autoriteedirea juhiga. See kontseptsioon on endiselt suures osas kasutatav.
Tellimus. Töötajatel peavad olema töökoha nõuetekohaseks täitmiseks olemas õiged ressursid, sealhulgas ohutu ja puhas töökoht. Juhid kulutavad endiselt tohutult palju aega ressursside nõuetekohase korraldamise tagamiseks.
Omakapital. Töötajatesse tuleks suhtuda õiglaselt ja hästi. See avaldus oli selle esmakordsel väljakuulutamisel edasiviiv ning on muutunud aktuaalsemaks, kuna tippklassi töötajate säilitamise väärtus on üha enam murettekitav.
Ametiaja stabiilsus. Töötajate voolavus peaks olema minimaalne, mida saab aidata korraliku personaliplaneerimise abil, et uusi töötajaid saaks korralikult sisse tuua.
Algatus. Töötajatel tuleks lubada oma ideid väljendada, mis paneb neid rohkem organisatsioonis osalema ja suurendab ettevõtte konkurentsivõimet.
Esprit de corps. Juhid peaksid pidevalt püüdma parandada töötajate moraali, mis suurendab töötajate vastastikust usaldust ja loob harmoonilisema töökoha.
Peaaegu kõik need põhimõtted näivad olevat tänapäeval valusalt ilmsed, kuid neid peeti 1800ndate lõpus väljatöötamisel üsna esirinnas.
