Detektiivjuhtimine on loodud probleemide leidmiseks pärast nende ilmnemist. Kui probleemid on avastatud, võib juhtkond astuda samme, et vähendada nende kordumise riski tulevikus, muutes tavaliselt selle aluseks olevat protsessi. Detektiivse kontrolli näide on varude füüsiline loendamine, mis võimaldab tuvastada juhtumeid, kus tegelik varude arv on väiksem kui raamatupidamisdokumentides märgitud. Teine näide on panga leppimine, mis võimaldab tuvastada ootamatuid väljamakseid pangakontolt.
Detektiivjuhtimist peetakse vähem tugevaks kui ennetavat juhtimist, kuna ennetav juhtimine hoiab kadusid kunagi tekkimast, samas kui detektiivjuhtimine võib enne paranduslike muudatuste rakendamist põhjustada esialgseid kaotusi.
