Ehitusarvestus on projekti raamatupidamise vorm, kus kulud määratakse kindlaks konkreetsete lepingutega. Iga ehitusprojekti jaoks on raamatupidamissüsteemis loodud eraldi töökoht ja kulud määratakse projektile, kodeerides kulud kulude tekkimisel unikaalsele töökoha numbrile. Need kulud koosnevad peamiselt materjalidest ja tööjõust koos lisatasudega selliste esemete eest nagu nõustamis- ja arhitektuuritasud. Ehitusprojektidele, sealhulgas järelevalvekuludele, seadmete rentimisele, tugiteenustele ja kindlustusele, kantakse ka mitmeid kaudseid kulusid. Halduskulusid ehitusprojektilt ei arvestata, kui klient seda ei luba.
Lepingu alusel kajastatud tulu võib põhineda lõpetatud lepingu meetodil, kui projekti valmimise protsenti ei ole võimalik kindlaks määrata. Nagu nimigi ütleb, tähendab see, et töövõtja kajastab kogu projekti tulu ja kasumit alles siis, kui projekt on lõpule viidud. Tavalisemalt kasutatakse valmidusprotsendi meetodit, mille kohaselt töövõtja kajastab tulusid, rakendades eeldatavale kogukasumile hinnangulist valmidusprotsenti. See lähenemisviis võimaldab töövõtjal tulusid ja kasumeid projekti perioodi jooksul regulaarselt kajastada.
Kui ehitusprojektiga arveldatud summa on suurem kui tekkinud kulu, käsitletakse erinevust töövõtja kohustusena seni, kuni tekkinud kulud jõuavad arveldusele.
