Aruandeperiood on ajavahemik, mida hõlmab finantsaruannete kogum. See periood määratleb ajavahemiku, mille jooksul äritehingud on finantsaruannetesse kogunenud, ja see on vajalik investoritele, et nad saaksid järjestikuste perioodide tulemusi võrrelda. Sisemise finantsaruandluse puhul loetakse arvestusperioodiks tavaliselt üks kuu. Mõned ettevõtted koostavad finantsteavet nelja nädala kaupa, nii et neil on aastas 13 arvestusperioodi. Ükskõik millist arvestusperioodi kasutatakse, tuleks seda aja jooksul järjekindlalt rakendada.
Avalikult hoitav ettevõte peab kvartali kaupa aru andma Väärtpaberiturujärelevalve komisjonile, nii et tema finantsaruannete aruandeperiood SEC-le kestab kolm kuud. Kui raamatupidamise aastaaruande kogum hõlmab terve aasta tulemusi, siis arvestusperiood on üks aasta. Kui arvestusperiood kestab kaheteistkümne kuu pikkust perioodi, mis lõpeb muul kuupäeval kui 31. detsember, nimetatakse aruandeperioodi erinevalt kalendriaastast eelarveaastaks. Näiteks 30. juunil lõppenud eelarveaasta hõlmab ajavahemikku eelmise aasta 1. juulist kuni jooksva aasta 30. juunini. Ideaalis peaks eelarveaasta lõppema kuupäeval, mil äritegevus on madalal, nii et auditeerimiseks oleks vähem varasid ja kohustusi.
Veel üks variatsioon arvestusperioodil on see, kui äri on alles alustatud, nii et selle esimene arvestusperiood võib kesta vaid paar päeva. Näiteks kui ettevõte algab 17. jaanuaril, hõlmab selle esimene igakuine arvestusperiood ainult ajavahemikku 17. jaanuarist 31. jaanuarini. Sama mõiste kehtib ka lõpetatud ettevõtte kohta. Näiteks kui ettevõte lõpetataks 10. jaanuaril, hõlmaks selle viimane igakuine arvestusperiood ainult ajavahemikku 1. jaanuarist 10. jaanuarini.
Tehniliselt kehtib arvestusperiood ainult kasumiaruande ja rahavoogude aruande kohta, kuna bilansis esitatakse teave konkreetse kuupäeva seisuga. Seega, kui (majandus) üksus annab aru oma jaanuari tulemustest, on kasumiaruande päises kirjas "31. jaanuaril lõppenud kuu kohta", samal ajal kui bilansi päises on kirjas "31. jaanuari seisuga".
