Brutokulu on kogu objekti soetusmaksumus. Näiteks võib masina ostmisel masina brutokulu sisaldada järgmist:
+ Seadme ostuhind
+ Seadmete müügimaks
+ Tollimaksud (kui need on ostetud teisest riigist)
+ Transpordikulud
+ Betooni padja hind, millele masin on paigutatud
+ Seadmete montaaži maksumus
+ Juhtmete maksumus masina toitmiseks
+ Testimiskulud
+ Kulud töötajate koolitamiseks masina kasutamisel
= Brutokulu
On selge, et brutokulude liitmisel tuleb arvestada tohutult lisakuludega.
Teine brutokulu näide on laen, kus laenuvõtja brutokulu on nii põhiosa kui ka makstavate seotud intresside kumulatiivne summa.
Netokulu on objekti kogumaksumus, millest on maha arvatud objekti omamisest saadav kasu. Netokulude näited on:
Masina brutokulu, millest on lahutatud kõigi selle masinaga toodetud kaupade marginaal
Kolledžis osalemise brutokulu, millest on lahutatud kolledžikraadi omandamisest saadava tulu kasv
Kontoriseadmete brutokulu, millest on lahutatud selle lõplikust müügist saadav jääkväärtus
Seega võib netokulude arvutamine anda kolm võimalikku tulemust, milleks on:
Netokulu võrdub brutokuluga, mis tekib siis, kui objekti omamisest ei teki tasaarveldust;
Netokulu on väiksem kui brutokulu, see tähendab siis, kui hüvitised ei kompenseeri brutokulusid täielikult; või
Netokulu on tegelikult kasum, millal hüvitised ületavad brutokulu.
Viimase olukorra näide on see, kui protsessist tekib kõrvalsaadus ja see siis müüakse. Kõrvaltootel võib olla vähe kulusid või üldse mitte, nii et selle müügist saadud sularaha toob tõenäoliselt kaasa negatiivse netokulu (see tähendab, et teenitakse kasumit).
