Vajadus ühise palgakorraldaja järele
Kui emaettevõttele kuulub mitu tütarettevõtet, võib ettevõte tervikuna maksta rohkem palgamakse, kui see on hädavajalik. Selline olukord tekib siis, kui ühe tütarettevõtte töötajad viivad oma töö teise tütarettevõttesse. Iga kord, kui see juhtub, algab töötaja ametlik palgabaas nullist uue tööandja juures. Kuna sotsiaalkindlustusmaksul on palgatõus, tähendab see, et ettevõte tervikuna võib sobitada sotsiaalkindlustusmaksud töötaja palgaga ühes tütarettevõttes ja seejärel uuesti teises tütarettevõttes summas, mis kumulatiivselt ületab palka kork. See ei ole probleem, kui töötaja aastane aastane hüvitis on väiksem kui aastane sotsiaalkindlustuse palgamäär. Kui töötajale makstakse aga suurt hüvitist, makstakse liiga palju sotsiaalkindlustusmakse.
Sama probleem tekib ka föderaalse töötuse (FUTA) maksude puhul. Kuna FUTA palgalae on nii madal, siis sisuliselt iga töötaja, kes läheb üle teise ettevõtte tütarettevõttesse, maksab topeltmaksu isegi siis, kui neile ei maksta suurt hüvitist.
Töötajad saavad taotleda valitsuselt maksude korduvate duplikaatide tagastamist. Tööandjate puhul see aga nii ei ole; kui nad on tasunud palgamaksudest vastava osa, on need maksud lõplikult kadunud.
Ühine maksemeistri reegel
Lahendus on ühine palgajuhi reegel. Reegel sätestab, et emaettevõttel on lubatud arvutada nende ekslevate töötajate palgamaksud nii, nagu oleks neil kogu kalendriaasta jooksul olnud üks tööandja. Selleks määrab vanem ühe oma kontrollitavatest üksustest kõigi töötajate palgakorraldajaks. Määratud üksusele on määratud ka kõigi palgaarvestuse pidamine. Reegel lubab määratud üksusel väljastada igale töötajale kas ühe konsolideeritud palga tšeki või väljastada mitu palka, iga tšekk tõmmatakse kontole, mida kontrollivad tütarettevõtted, kus töötajad tegelikult töötavad. Kaks muud ühise palgakorraldaja kontseptsiooniga seotud punkti on:
Määratud ühine palgameister vastutab kõigi palgamaksude tasumise eest.
Kokkuleppega hõlmatud tütarettevõtted jäävad solidaarselt vastutama kõigi palgamaksude vastavate osade eest, mille peaks tasuma ühine palgajuht.
Ühist palgajuhi reeglit kohaldatakse ainult järgmistel juhtudel:
Maksusid maksvad pooled peavad olema omavahel seotud. See tähendab, et kas üks üksus omab vähemalt poolt teiste üksuste aktsiatest või vähemalt kolmkümmend protsenti ühe ettevõtte töötajatest töötab samaaegselt teises üksuses või vähemalt pooled ühe üksuse ametnikest on ka ametnikud teise üksuse.
Kui (majandus) üksus ei emiteeri aktsiaid, peab vähemalt pool ühe majandusüksuse juhatusest olema teise üksuse juhatuses.
Töötajatele tehtud maksed peab tegema ainult üks juriidiline isik. See tähendab, et palgaarvestuse funktsioon peaks maksmise eesmärgil olema ühendatud ettevõtete vahel ühendatud.
Seda mõistet saab rakendada ka omandatava töötajatele. Omandatava (majandus) üksuse makstavad palgad lisatakse palgabaasile, mida seejärel säilitab ühine palgajuhi üksus. Reegel kehtib sel viisil siiski ainult siis, kui omandaja on omandanud kogu omandatava vara.
