Sularaha arvelduskrediit on pangakonto, mis sisaldab negatiivset saldot. Selline olukord tekib tavaliselt siis, kui inimene või ettevõte on liiga optimistlik, eeldades, et hoiustatud vahendid on panga kliirinud ja neid saab kasutada, ning kirjutab tšekke, mille jaoks vahendeid veel pole. Olukord võib tekkida ka siis, kui pangakokkulepet ei korrigeerita nõuetekohaselt, mille tulemuseks on veendumus, et pangakontol on rohkem sularaha kui tegelikult.
Näiteks arvab ABC International, et selle arvelduskontol on 5000 dollarit, kuid lepitusvea tõttu on tegelik summa vaid 2000 dollarit. Seejärel kirjutab ABC 3500 dollari suuruse tšeki, mille tulemuseks on sularaha arvelduskrediit 1500 dollarit.
Sularaha arvelduskrediit tekib siis, kui pank aktsepteerib esitatud tšekke, vaatamata sellele, et kontol, kus tšekke tehakse, ei ole sularaha, ja avardab puudujäägi katteks raha kontole. Rahalised vahendid tuleb tagasi maksta kindlaksmääratud aja jooksul ja pank võtab kasutatud vahendite eest kõrge intressi, samuti suure arvelduskrediidi.
Kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpu seisuga sularaha arvelduskrediit, peaks ta arvelduskrediidi summa kajastama lühiajalise kohustusena. Kuna võetakse intressi, on sularaha arvelduskrediit tehniliselt lühiajaline võlg.
Selle kontseptsiooni variatsioon on see, kui pank kannab arvelduskrediidi summa katteks raha teiselt ettevõtte kontolt. Sel juhul ei ole pangast laenu, kuigi nõutava summa ülekandmiseks võetakse siiski arvelduskrediidi tasu. Sel juhul peab ettevõte meeles pidama, et oma raamatupidamisdokumentides olevad rahalised vahendid suunatakse lähtekontolt sihtkontole, et see vastaks panga kehtestatud sularaha liikumisele.
