Uppuva fondi amortisatsioonimeetodit kasutatakse juhul, kui organisatsioon soovib eraldada piisava summa sularaha asendusvara maksmiseks, kui käibevara jõuab selle kasuliku eluea lõpuni. Amortisatsiooni tekkimisel investeeritakse vastav summa sularaha, intressitulu hoiustatakse vara asendusfondi. Investeeritakse ka sellesse fondi hoiustatud intressid. Selleks ajaks, kui asendusvara on vaja, on omandamiseks vajalikud vahendid seotud fondi kogunenud. See lähenemisviis on kõige paremini rakendatav tööstusharudes, kus on suur põhivara baas, nii et nad pakuvad pidevalt varade asendamist kõrgelt organiseeritud viisil. See on kõige paremini rakendatav ka pikaajalistele väljakujunenud tööstusharudele, kus on kõige tõenäolisem, et samu varasid tuleb ikka ja jälle asendada.
Uppuva fondi meetod eeldab aga iga vara jaoks eraldi vara asendusfondi kasutamist, nii et selle tulemuseks võib olla ebatavaliselt keeruline raamatupidamine. Teine probleem on see, et investeerimismäärad varade eluea jooksul varieeruvad, mistõttu fondi kogunenud summa ei vasta tõenäoliselt vara algsele maksumusele. Samuti võib vara asenduskulu selle eluea jooksul olla muutunud (üles või alla), seega võib rahastatav summa ületada tegeliku ostunõude või sellest puududa.
