Eelisülekanne on pankrotistunud üksuse pankrotile eelnenud 90 päeva jooksul tehtud makse, mille saaja peab tagasi maksma. Makse loetakse eelisülekandeks siis, kui võlgnik oli makse ajal maksejõuetu, ja makse tagajärjel pidi saaja olema paremas olukorras kui teised võlausaldajad, kellele ei makstud.
90-päevast perioodi pikendatakse aastani enne pankrotikuupäeva, kui saajaks oli ettevõtte siseringi isik. Insaideriks peetakse isikut, kes suudab kontrollida võlgniku tegevust, või selle isiku sugulast. Seda kohaldatava perioodi pikendust kasutatakse teooria kohaselt, et siseringi valdaja teaks likviidsusküsimustest hästi enne teisi võlausaldajaid.
Eelisülekande kontseptsiooni eesmärk on tagastada pankrotis olevale ettevõttele rahalised vahendid, millest neid saab maksta selle võlausaldajatele. Vastasel juhul läheksid neil võlausaldajatel, kellel on vedanud, et pankrotis olev ettevõte on neile juba palka maksnud, paremini kui teistel võlausaldajatel.
