Sarbanes-Oxley seadus oli mõeldud avalike ettevõtete finantsaruandluse kvaliteedi parandamiseks. See on kirjutatud vastusena Enron Corporationi, Worldcomi ja paljude teiste ettevõtete petturlikele teadetele ning see võeti vastu 2002. aastal. Seaduse põhisätted on järgmised:
Tegevjuht ja finantsjuht peavad kinnitama finantsaruannete õigsust (paragrahv 302).
On ebaseaduslik mõjutada ebaõigesti auditi läbiviimist (paragrahv 303).
Olulised bilansivälised kirjed tuleb avalikustada (paragrahv 401).
Juhtkond peab kehtestama sisekontrollid ning esitama aruande nende ulatuse ja täpsuse kohta, ettevõtte audiitorid aga tõendama nende kontrollide usaldusväärsust (paragrahv 404).
Igaühele, kes võltsib, varastab või hävitab arhivaale, määratakse olulised trahvid (paragrahv 802).
Pakub rikkumisest teatajate kaitset kättemaksu eest (artikkel 806).
Määrab kriminaalkaristused, kui ettevõtte ametnikud ei tõenda finantsaruannete õigsust (jaotis 906).
Seaduse sätted muutsid ettevõtete avalik-õigusliku juhtimise oluliselt kallimaks. Tulemuseks oli aktsiaseltside arvu vähenemine, eriti väiksemate ettevõtete seas, kes ei suutnud enam lubada riigi osalusega seotud regulatiivseid kulusid. Eelkõige peeti kulude kasvu kõige enam mõjutavaks paragrahvi 404 nõudeid.
Sarbanes-Oxley seaduse ametlik nimi on 2002. aasta ettevõtte vastutuse seadus.
