Raamatupidamises kirjendamine toimub siis, kui alamraamatute saldod ja üldpäevik on pearaamatusse viidud. Postitamine kannab pearaamatusse ainult kogu alamraadiosaldo, mitte üksikud tehingud alamraamatus. Raamatupidamisjuht võib otsustada postitusi teha suhteliselt harva, näiteks kord kuus või võib-olla sama sageli kui üks kord päevas.
Allmaandajaid kasutatakse ainult siis, kui teatud raamatupidamispiirkonnas on suur tehingute maht, näiteks laovaru, võlgnevused või müük. Seega kehtib postitamine ainult nende suuremahuliste olukordade puhul. Väikese mahuga tehingute korral tehakse kanded otse pearaamatusse, seega ei ole alamraamatuid ja seetõttu pole ka vajadust postitamise järele.
Näiteks väljastab ABC International ühe nädala jooksul oma klientidele 20 arvet, mille müügimüügi alamkogus on kokku 300 000 dollarit. ABC kontroller loob postitamiskande, et kogu see müük pearaamatusse viia, debiteerides arvete kontole 300 000 dollarit ja tulukontole 300 000 dollarit krediiti.
Lähetamist kasutatakse ka siis, kui emaettevõte peab iga oma tütarettevõtte jaoks eraldi raamatute komplekte. Sellisel juhul on iga tütarettevõtte raamatupidamisdokumendid sisuliselt samad kui allutajatel, seega tütarettevõtete kontod kokku kantakse emaettevõtte kontodele. Seda võib käsitsi konsolideerimise teel käsitleda ka eraldi arvutustabelis.
Lähetamine on mõnes raamatupidamissüsteemis välja jäetud, kus alamlehti ei kasutata. Selle asemel salvestatakse kogu teave otse pearaamatus loetletud kontodele.
Kui kasutatakse postitamist, peab keegi, kes uurib pearaamatus olevat teavet, vastavatele pearaamatukontodele postitatud kontode kogusummast "uurima" ja otsima asjakohastes alamraamatutes loetletud üksikasjalikest kirjetest. See võib kaasa tuua märkimisväärse hulga täiendavat uurimistööd.
Raamatute sulgemise seisukohast on postitamine üks peamisi protseduurilisi samme, mida on vaja enne finantsaruannete koostamist. Selles protsessis tuleb teha kõik kohandamiskanded erinevatele alamraamatutele ja üldpäevikule, misjärel nende sisu postitatakse pearaamatusse. Siinkohal on tavaks seada raamatupidamistarkvarasse lukustuslipp, et suletud arvestusperioodil ei saaks alamraamatutes ja päevikutes täiendavaid muudatusi teha. Seejärel avatakse juurdepääs allkirjaandjatele ja ajakirjadele järgmiseks arvestusperioodiks.
Kui postitamist kogemata ei toimu sulgemisprotsessi osana, ei ole pearaamatu kogusummad täpsed ega pearaamatust koostatud finantsaruanded.
