Kapitali ülejääk on nominaalväärtust ületav täiendav sissemakstud kapital, mille investor maksab emiteerivalt üksuselt aktsiaid ostes. See summa tähistab aktsiate turuväärtuse ja nende nimiväärtuse vahet. Terminit enam ei kasutata enam; selle asemel nimetatakse seda mõistet nüüd raamatupidamiskirjanduses täiendavaks sissemakstud kapitaliks.
Nominaalväärtus oli algselt hind, millega ettevõtte aktsiaid algselt müügiks pakuti, nii et potentsiaalsed investorid said olla kindlad, et ettevõte ei emiteeri aktsiaid alla nimiväärtuse. Mõni osariik ei nõua enam nimiväärtust; teistes osariikides on ettevõtetel lubatud määrata nimiväärtus minimaalseks summaks, näiteks 0,01 dollarit aktsia kohta. Tulemuseks on see, et peaaegu kogu aktsiaosa eest makstud hind kirjendatakse täiendava sissemakstud kapitalina (või kapitali ülejäägina, kui kasutada vanemat terminit). Kui ettevõte emiteerib aktsiaid, millel puudub üldse nimiväärtus, siis kapitali ülejääki pole; selle asemel kirjendatakse vahendid ühisvarakontol.
Näiteks kui ABC Company müüks 100 dollarit oma 1-dollarise nimiväärtusega aktsia hinnaga 9 dollarit aktsia kohta, registreeriks see 900 dollari kogutulust 100 dollarit tavalise aktsia kontol ja 800 dollarit täiendava sissemakstud kapitali kontol. Varasematel päevadel oleks 800-dollarine kanne täiendava sissemakstud kapitali kontole tehtud hoopis kapitali ülejäägi kontole.
Seega, kui kapitali ülejäägi terminit ikkagi kasutataks, omandaks ettevõte kapitali ülejäägi, müües oma aktsia investoritele aktsia määratud nimiväärtusest kõrgema hinnaga, kusjuures nimiväärtusest suurem juurdekasv tuvastatakse kapitali ülejäägina.
Kapitali ülejääk ei ole sama kui jaotamata kasum, mis on ettevõtte aja jooksul hoitud kasumi kogusumma, millest on lahutatud aktsionäridele tehtud dividendimaksed.
Sarnased tingimused
Kapitali ülejääki nimetatakse ka täiendavaks sissemakstud kapitaliks või aktsia ülejäägiks.
