Võlakirjade vajumise fond on deponeerimiskonto, kuhu ettevõte paigutab sularaha, mida ta lõpuks kasutab varem emiteeritud võlakohustuse pensionile jätmiseks. Selle fondi olemasolu on kasulik järgmistel viisidel:
See annab võlakirjaomanikele teatava tagatise, kuna see suurendab tõenäosust, et emitent lõpuks seob nendega seotud võlakirjad.
Arvestades investorite riski vähendamist, võivad nad aktsepteerida emitendilt madalamat tegelikku intressimäära, kui see oleks võlakirja puhul, millel puudub seotud uppumisfond.
See on eriti atraktiivne võimalus, kui võlakirjaemitendil on mõnevõrra küsitav rahandus ja seega on see suurem risk makseviivituse tekkeks.
Tingdeponeerimiskontot haldab sõltumatu usaldusisik, kes vastutab ka fondide investeerimise eest eelnevalt kindlaksmääratud investeerimiskriteeriumide alusel ning võlakirjade lunastamise eest võlakirjalepingu tingimuste kohaselt. On mitmeid viise, kuidas vajuvat fondi saab kasutada võlakirjade tagasiostmiseks. Valikud on järgmised:
Ostke võlakirju perioodiliselt avatud turul
Ostke võlakirju perioodiliselt tagasi kindla kõne hinnaga
Ostke võlakirju perioodiliselt turuhinnast või konkreetsest kõnehinnast madalama hinnaga
Tagasiostmine toimub ainult võlakirjade lõpptähtpäeval
Võlakirjade vajumise fond võib lubada ettevõttel teatud hindade ja intervallidega võlakirju tagasi osta. Kui jah, võib sellel olla tasakaalustav mõju efektiivsele intressimäärale, mida investorid on nõus maksma, kuna on ebakindel, kas nende võlakirjad ennetähtaegselt pensionile jäetakse ja millise hinnaga.
Võlakirjade uppumisfond klassifitseeritakse bilansi investeeringute kategoorias pikaajaliseks varaks, kuna seda kasutatakse ka pikaajaliseks liigitatava kohustuse pensionile jätmiseks. Seda ei tohiks liigitada käibevaraks, sest see moonutaks ettevõtte praegust suhtarvu, et see näeks välja palju võimeline tasuma lühiajalisi kohustusi, kui see tegelikult on. Samuti toob võlakirjade uppumisfond bilanssi potentsiaalselt suure hulga sularaha, mida investorid võivad valesti tõlgendada kui muudeks kasutusteks; sellest tulenevalt on vaja selgelt määratleda oma vahendite kasutamine spetsiaalselt võlakirjade pensionile jätmiseks.
Kui ettevõte nõustub moodustama võlakirjade vajumise fondi, tähendab see, et ta kogus algselt sularaha kindlal eesmärgil, millel on lõpetamise kuupäev, ja ei kavatse seega võlga edasi anda asendatava võlakirja emiteerimisega. Selle tagajärg on see, et ettevõtte juhtkond kasutab oma fonde konservatiivselt, selle asemel, et lükata kohustusi kaugemale tulevikku. See tegevus tähendab ka seda, et ettevõte ei pruugi tulevikus vajalikuks enam võlakirju emiteerida.
