Rahandus

Müügi-, üld- ja halduskulud

Müügi-, üld- ja halduskulud (müügi-, üld- ja halduskulud) koosnevad kõigist ettevõtte tegevuskuludest, mis ei kuulu müüdud kaupade maksumuse hulka. Juhtkond peaks nende kulude üle ranget kontrolli hoidma, kuna need suurendavad ettevõtte tasuvuspunkti. Kasumiaruandes on müügi-, üld- ja halduskulud alla müüdud kaupade maksumuse. Selle võib jagada mitmeks kuluartikliks või konsolideerida üheks reaartikliks (mis on tavalisem, kui esitatakse lühendatud kasumiaruanne).

Järgmisi osakondi ja nende kulusid peetakse müügi-, üld- ja haldusklassifikatsiooni alla:

  • Raamatupidamine ja kohtukulud

  • Ettevõtte kulud

  • Rajatiste kulud

  • Müügi- ja turunduskulud

Klassifikatsioon ei sisalda üldjuhul teadus- ja arendusosakonna kulusid. Lisaks ei sisalda see finantseerimiskulusid, näiteks intressitulu ja intressikulu, kuna neid ei peeta tegevuskuludeks.

Müügi-, üld- ja halduskulud koosnevad enamasti kuludest, mida peetakse ettevõtte üldiste üldkulude osaks, kuna neid ei saa jälgida konkreetsete toodete müügiga. Mõnda neist kuludest võib pidada otsesteks kulutusteks. Näiteks on müügitasud otseselt seotud toodete müügiga ja neid võib siiski pidada müügi-, üld- ja halduskulude osaks. Kui müügi-, üld- ja halduskulusid peetakse otsekuludeks, on aktsepteeritav kulu nihutada kasumiaruandes müüdud kaupade maksumuseks.

Juhtimise seisukohalt esindavad müügi-, üld- ja halduskulud suuri püsikulusid, mis suurendavad ettevõtte tasuvuspunkti ning nõuavad seetõttu kogu ettevõtte kasumi muutmiseks suuremat müüki või suuremat tootekasumit. Sellest tulenevalt on eriti oluline säilitada tihe kontroll müügi-, üld- ja halduskulude üle, mida saab saavutada omaalgatuslike kulude pideva ülevaatamise, trendianalüüsi ning tegelike ja eelarvega seotud kulude võrdlemise kaudu. Nullbaasilist eelarvestamist saab kasutada ka müügi-, üld- ja halduskulude üle kontrolli säilitamiseks.